“There is no such thing as an inherently ethical technology; a technology is only as ethical as the people who use it.”
– Whitney Merrill, küberturbe ja privaatsuse advokaat
Eeltoodud tsitaat sobib paljudele tehnoloogilistele lahendustele, mis on täna meile kättesaadavad. Enamik lahendusi on loodud heas usus: need muudavad kasutaja elu mugavamaks või on seda loovale ettevõttele ja selle töötajale kasumlikud ning reeglina ei looda asju sihiga midagi või kedagi haavata – need kipuvad olema tegevuse kõrvalmõjud.
Allpool vaatleme mõnda näided nii heast kui halvast küljest:
- Facebook hakkas kasutajate andmeid koguma, et pakkuda neile paremat kogemust ja rohkem personaliseeritud uudistevoogu. Paraku selle negatiivse küljena koguti kasutajate kohta väga palju andmeid, sh erasõnumeid. Keegi ei soovi reeglina, et nende privaatsetes vestlustest sisalduvat kasutatakse täpsemate reklaamide laskemoonana, eriti kui kogutud andmed võivad sattuda halbade kavatusustega tegelaste kätte.
- Deepfake tehnoloogia avas uue maailma videoloomesse, filmide lavastamisse ja mujale kuid üsna kiirelt tekkis vastuolu erinevatel tasemetel. Näiteks riigijuhtide deepfake‘e on vahel keeruline tuvastada ning seda võib potentsiaalselt kasutada riikide diplomaatiliste suhete õõnestamiseks. Ka tavakasutaja võib sattuda väga raskesse ohvriseisu – näiteks on seda kasutatud populaarsete sisuloojate väljapressimiseks, kus nendest leiduvate piltide põhjal luuakse täiskasvanute sisu ning seda levitatakse nende maine kahjustamise eesmärgil. Kõige hirmsamad on näited kus põhikoolilapsed teevad seda kellegi kiusamise eesmärgil.
- Biomeetriliste andmete kogumine (sõrmejälg, siia sekka võib arvata ka näotuvastuse) võib lihtsustada kurjategijate tabamist, kiirendab taustakontrolle aga on teatud tasemel soodustanud kodanikke teadmata nende massilist jälgimist. Näiteks Hiinas kasutatakse seda sotsiaalse skoorisüsteemi rakendamisel. Seda kasutatakse ära võimulolijate huvide poolt ning rikutakse isikuvabadust ning piiratakse teatud inimlikkuse aspekti (keegi pole täiuslik).
- Predictive policing – veidi eelmise punktiga seotud aspekt, kus kuritegude ennetamiseks kogutakse massiliselt kodanike andmeid ning loodetakse ühiskonda paremaks muuta. Paraku on need andmemudelid olnud ebatäpsed ning teatud kallutatavusega: näiteks on esile kerkinud rassilised ja etnilised eelarvamused. Rääkimata taaskord inimeste andmete kogumisest nende teadmata.
Mündil on alati kaks külge kuid täna kipub see loopides rohkem ühele poolele maanduma: tehnoloogia areneb meeletu kiirusega ning oleme pidevas kohanemises, suutmata tihti läbi näha selle lünkasid. Naudime lahenduste häid külgi kuid ei suuda end nii kiirelt tagasilöökide eest kaitsta. Näiteks deepfake näide, kus inimese kontolt võetakse pilte ja kasutatakse neid halval eesmärgil – täna ei ole selleks vastavat regulatsiooni, mis neid selle eest kaitseks ja isegi kui on, siis kahju on kerge tekkima. Kindlasti on lähitulevikus nendel teemadel veel rohkelt diskussioone võimalike lahenduste üle.
Hindenbug 