Professionaalsust on kohati raske määrata – kas selle põhitingimuseks on tugev paber, rohkelt koolitusi või aastaid praktikat? Keskendudes Eestist pakutavatele erinevatele haridusvormidele ja vaadates täna oma erinevates rollides töötavaid kolleege, siis on tõepoolest keeruline leida ühte kindlat vastust.
Olles töötanud erinevates IT-tiimides ja rollides, siis paljudes suure vastutusega rollides eeldatakse, et inimesel on olemas vastav laiapõhine haridus. See ei pruugi katta seda, mida töös vaja läheb kuid see annab baasarusaamad valdkonna tugisammastest: näiteks tead laias laastus, kuidas määratakse seadmetele IP, millised erinevad konfiguratsioonid on võrkudel ja õpid arendustiimide häid tavasid. Ühes kindlas ettevõttes ja rollis töötades ei pruugi (ja tihti ei saagi) nii suurt ampluaad teadmisi. Näiteks oma senise viie ja enama aasta jooksul pole ma nii põhjalikult õppinud seadmete ja interneti arengust kui aines, kus tutvustati ajalugu esimestest programmeerimisvõtetest kuni tänaste lahendusteni välja. Sellise baasi pealt on hea leida oma nišš ning asuda spetsialiseeruma. Nii jääb omakorda võimalus tulevikus soovi korral ka karjäärivahetus teha. TalTechis omandatud haridus annab mulle tulevikus võimaluse IT-arenduse pealt näiteks hoopis küberturbe peale liikuda kui selleks avaneb soov ning selle suunas liikumiseks võtta täiendavaid kursusi või koolitusi.
Enne tänasele erialale õpingutele suundumist omandasin oma esimese kraadi kutseõppes ning seda põhjusel, et ma värske gümnaasiumilõpetajana ei osanud päris hästi kokku viia teooriat võimalike tulevaste oskustega, mida töös vaja oleks. Kutseõpe aitas kohe leida ühe kitsama suuna, milles saada väga heaks ning siis avada järgmine uks laialdasemateks teadmisteks. Tean inimesi, kes on õppinud kood/Jõhvis peamiselt front-end arendust ning tänu nendele oskustele õppinud iseseisvalt järgmise rolli kvalifikatsioonid või tulnud TalTechi teadmisi täiendama. Nendel on olnud sama motivaator – alguses oleks teadmisi olnud liiga palju ja laialt ning nendega oleks olnud keeruline iseseisvalt tööellu suunduda kui just tööandja omalt poolt põhjalikku koolitust ei taga. IT-kutseõpe, mida pakutakse näiteks Haapsalu Kutsehariduskeskuses aitab ka paljudel teha karjääripöörde IT-toe spetsialisti suunas, mis on parajalt lai ja kitsas samaaegselt juhult kui formaalsem haridus jääb veidi liiga suureks ampsuks.
Suures osas sõltub hariduskäigu valik inimese enda võimekusest ja viisist kuidas keegi kõige paremini suudab õppida. Mõni eelistab omandada kõigepealt vundamendi ning siis sinna väiksemaid osasid juurde ehitada. Teistele võivad suured vallutused esialgu tunduda liiga keerulised ning soovivad pigem omandada väiksema osa, et valdkonna sobivuses veenduda ning väikeste sammudega edasi liikuda. IT on õnneks niivõrd dünaamiline valdkond, et ükskõik millise stardipositsiooni keegi otsustab valida, siis on seal rohkelt paralleelseid suundasid, millega endale sobivas suunas edasi liikuda.
Hindenbug 